A Travellerspoint blog

07.06.2010

Väga vihmased ilmad ja jutukas Päikesekiir.

all seasons in one day 32 °C

Viimased päevad on hästi palju vihma sadanud. Viimased nädalad on üleüldse vihmasemad olnud ning tundub, et pea iga päev on mõni sahmakas tulnud. Tänagi pidime rihtima, et kahe pilve vahel autoni jõuda, sest hooti on hoovihma hoogusid Tai stiilis on ämbriga vett kaela.

Mai lõpus sai Kaari-Mareku pere täiendust ning nüüd on see kolmelapseline – nii vahva! Tänapäeval jääb paljulapselisi peresid ju järjest vähemaks, seetõttu on see minu arust väga positiivne!

Muidu on viimased nädalad möödunud väga rahulikult. Pisemaid äpardusi ning ebameeldivaid asju ikka juhtub, kuid me ei lase end sellest kõigutada!

Päikesekiir on täiega oma nime eest väljas ning särab kirkalt. Täna talle lasteaeda järgi minnes oli lasteaiapäevikusse märgitud, et „Naughty and biting“. Noh, mind armastab ta hammustada juba mitmendat kuud, nüüd on siis kord jõudnud ka sõprade kätte! Kui kasvataja ta nurka asja üle järgi mõtlema oli pannud, oli tirts ainult itsitanud. Ma olen seda varemgi tähele pannud, et mingi hetk ilmub ta silmadesse eriti kaval helk ning siis on teada, et vallatust või pahandust ei tule enam kaua oodata. Ta justkui testiks mind, et mis ma siis teen, kui ta miskit korda saadab!

Enam ei tasu unistada, et Päikesekiirel midagi kahe silma vahele jääb või et ta ei saa veel enamusest asjadest aru! Juuni algusega toimus Päikesekiire arengus taas ülikiire hüpe ning seekord oli selleks keelelise suhtlemise alustamine. Eks enamuselt on see endiselt pudikeel, kuid selle hulgas suudab ta nüüd öelda ka mõningaid 4-5 sõnalisi lauseid. Kahe sõna kokkupanemine on päris hästi käes. Keeled on tal segiläbi, eesti ja inglise keel. Tai keelseid sõnu ei oska ma seostada ja tabada, seetõttu ei tea, kui palju ta seda räägib. Teised ütlevad, et mõningaid sõnu ikka ütleb, nagu emme, kass, sisalik. Ausalt, mõnikord isegi rabab, kuidas ta mingil hetkel ütleb täiesti selgelt näiteks „Tita tudub!“, „Päikesekiir ei taha!“, „By-by, sleep well!“, „By-by, see you tomorrow“.

Vahel on nalja ka, nt „kits“ on tema keeles „tis“. Ning kui üks kord tal õnnestus selgelt „kits“ välja öelda, pidi ta selle peale naerukrambid saama!

Viimaste nädalate lemmiktegevuseks on kujunenud raamatust piltide vaatamine ja piltidele nimetuste küsimine. Või siis näpuga piltidele näitamine ning vastava sõna ütlemine. Teine meelistegevus on koristamine. Vahel pean ma endale lausa kannatlikkust sisendama, kui tirts mööda tube lendab ning kõike kraamib, et kodu perfektselt korda jääks selleks ajaks, kui me eemal oleme. Või kui ta käteräti kraanikausis vettivaks hunnikuks muudab ning sellega siis usinalt põrandat asub nühkima.

Terve eelmise nädala elas meil korteris üks lendsisalik, koliski täiega sisse. Üks hommik ehmatasin lausa ära, kui esimese asjana vaatasid mulle voodi kõrvalt vastu kaks punnis musta silma. Tegime Kinkaga kokkuleppe, et niikaua, kui ta usinasti ämblikke sööb, on ta meile nagu pereliige!

large_IMG_1954.jpg

Päikesekiir käis igal õhtul enne voodisseminekut talle „By-By, Kinka“ lehvitamas. Sisalik toimetas meil kodus muukui ringi ning tundus, et ka Päikesekiire hirm nende pisikeste loomakeste suhtes hakkas seetõttu järgi andma. Eile õhtul ning täna teda enam kahjuks näha ei olnud. Selle eest on ringi sebimas mitu teist tegelast, aga need pole nii armsa välimusega!

Kuigi kanaema teema, tahan siiski kirja panna ka selle, et saades nüüd 1 aasta ja 10 kuuseks on Päikesekiir õppinud kenasti potil käima. Sellega kaasneb muidugi vajadus iga karjatuse peale koheselt reageerida, olgu siis kell kas kaks öösel või viis hommikul. Kuid edusammud on ju ikka positiivsed!

Seekord aga lõpetuseks meeleolukas pilt supermarketi töötajate hommikusest tervitustantsust! Kindlatel kellaaegadel esitavad mõnede kohtade töötajad vahvat tantsu-laulu. Näiteks võib sellist pisietendust kohata Patongi Carrefouris ning MK Restaurants söögikohtades.

large_IMG_1948.jpg

Posted by PankuPanku 09:53 Archived in Thailand Comments (0)

05.06.2010

Sajajalgne.

all seasons in one day 32 °C

Kes neid jalgu üle viitsib lugeda, kas on ikka sada! Aga pikkust oli sellel loomakesel 11cm, Päikesekiire joonlauaga ise mõõtsin :)!

large_IMG_1975.jpg

Neid on Tais palju ja hammustavad väga valusasti. Õnneks pole isiklikku kogemust!

Posted by PankuPanku 09:49 Archived in Thailand Comments (0)

28-30.05.2010

Roadtrip nr. 3.

all seasons in one day 34 °C

Seekordse roadtripi eesmärgiks oli veeta kolm päeva meeldivalt Lõuna-Tai põhjaosas. Ehk siis Ranong-Chumphon piirist allapoole jääval alal.

1. päev
Nagu ikka, kulus pakkimise peale ilmatuma aeg. Sest seekord oli väike abiline eriti agar, asudes rõõmsalt tervet kapi sisu kohvrisse tassima. Nii et osa aega kulus kapisisu taastamisele. Ning osa aega kulus kadunud asjade otsimisele. Sest siis, kui emme selja keeras, sattusid selgaminevad riided sahtlisse muude riiete vahele, kamm sattus mänguasjade kasti, emme juukseklamber sattus kapi alla. Lisaks sattusid mänguasjad põrandale laiali, külmkapi sisu kuulus revideerimisele ning sealt tuvastati kohesele hävitamisele kuuluvad viinerid ja nii muudkui edasi. Kui me ükskord uksest välja saime, oli kell juba 10 läbi.

Päikesekiirel tuli parajasti lõunaune aeg, nii et ta jäi autosse istudes kenasti tuduma. Phuketilt sõitsime välja üle Phang-Nga linna, mis on minu arvates väga kauni asukoha peal – keset järske mäenukke (tunne on, nagu oleks hästi suures rohelises vulkaanikaatris). Sealt edasi sõites sattusime kuidagi mingile metsavaheteele, mis läks 7 km üle mägede ning oli hästi kurviline ja ilusate vaadetega.

large_IMG_1656.jpg

Ning peale seda jõudsime õnneks ikkagi õigele ristmikule välja, kust keerasime põhja poole. Vahepeal jäi teele lahe tiigritempel.

large_IMG_1659.jpg

Jõudes kõrgemate mägedeni oli sõidetud parajalt palju ning mõtlesin, et jääks sinnakanti öömajale. Seal kohe lähedal üks rahvuspark, kuhu oleks hommikul lahe minna olnud. Aga mida polnud, oli öömaja. Nii et tuli ikkagi edasi sõita vähe asustatumale alale. Kuigi mägikülad olid palju ahvatlevamad.

Tee peal nägime 9 ahvi. Kõik ahvid olid kookospähkleid vedavate liikuvate autode peal. Tundus, et neile oli autoga sõitmine tavaline asi, sest 100km tunnikiiruse juures ei teinud nad teist nägugi. Alguses ei saanud ma aru, et miks need ahvid autode peal on. Kuid pärast hakkasin mõtlema, et äkki nad toovad kookospähkleid palmi otsast alla või aitavad neid lahti rebida. Kookospähkel teadupärast on ju palmi küljes päris tugevalt kinni ning palm ka päris kõrge, et inimesel sinna otsa ronida on paras tegu. Kuigi taid suudavad sellega suurepäraselt hakkama saada.

large_IMG_1683.jpg

Muudest loomadest nägin 19 madu, kellest 2 olid elus. Kindlasti oli neid teel veel rohkemgi, sest ega ma väga tähelepanelikult ei jälginud. Need mis risti põiki ette jäid, said kokku loetud. Lisaks veel arvukalt varaane, roti moodi elukaid, kasse, koeri ning üks kits, jalad taeva poole.

Lang Suan oli juba ennem planeeritud ööbimispaigaks ja nii ka jäi. Kuigi suutsin tuvastada selles linnas vaid 2 hotelli, millest kohalikud soovitasid Grandi ehk paremat. Hotell täitsa ok, kuigi mitte väga odav. Ning koridoris toimuv on tuppa hästi kuulda. Loodetavasti on öösel siiski enam-vähem vaikne, kuigi need kümmekond paljaste õlgadega tüdrukut, kes pimeduse saabudes hotelli kõrvalmaja ees ennast laudade taga meikisid ja sättisid ei jätnud kujutlusvõimele just väga palju ruumi, mis siinkandis öösiti toimumas on. Hotelli hinnakiri oli küll taikeelne, aga mingi hind oli seal 200THB, ning kahtlustan, et see võis olla toa tunni hind. Loodetavasti ma eksin!

Parajasti oli hotelli ümber käimas duriani laat. Kümneid ja kümneid durianimüüjaid, kuhjadega seda „pikantselt“ lõhnavat puuvilja. Kui nina kinni pigistada, siis maitse on päris hea, selline magus. Aga kuna tekstuur on kuidagi lödipoolne, siis minu lemmikute hulka see okaskera ei kuulu.

large_IMG_1730.jpg

Hotellis oli küll kena kohvik, kuid otsustasin siiski midagi kohalikumat proovida ja jalutasime mõnesaja meetri kaugusele, kus oli üks populaarne keedukana söögikoht. Kana, kaste ja riis 25THB (10EEK), ning vastupidiselt kodumaisele keedukanale oli siinne variant väga maitsev. Nii et hävitasime seda Päikesekiirega võidu. Magustoiduks haarasime kohalikult puuviljakaupmehelt pool ananassi (15THB~6EEK) ja ühe rohelise mango (kõrva, krõmps ja hapukas, nagu antonovka õun; 20THB~8EEK).

large_IMG_1711.jpg

Hindade arvutamisega on praegu see kurb lugu, et kuna euro teeb oma trikke, siis on siinne elamine oluliselt kallimaks läinud. Paar päeva tagasi oli THB tõusnud sügisese 0,32 pealt 0,41 peale... sellevõrra on hinnad ka meie jaoks kallimaks läinud. Nii et EL kehv majandamine mõjub otseselt tema kodanike rahakotile, mis meelt sugugi rõõmsaks ei tee.

Päeva kokkuvõte:
-Sõidetud km: ~370
-Madusid: 2 elusat, 17 ülesõidetut
-Ahve: 9

2. päev – Vihmametsad.
Tänane hommikusöök oli õige lahja. Viimati sain vist sarnast Hispaania hostelis. Nescafe pulber, kondentspiim, või, kahte sorti ebamäärase välimusega marmelaadi ning röstsai. Nähes pakutavat valikut otsustasin eileõhtuse kanasöögikoha kasuks, kuid kahjuks oli see suletud. Ka tänavakohvi pakuti vaid purustatud jääga, nii et oma kõhu huvides siirdusime siiski tagasi röstsaia juurde.

Bangkoki maantee oli suhteliselt igav sõita, nagu Narva tee, lai, tihe liiklus ning mittemidagiütlevad vaated. Thon Pla juurest keerasime läände. Kohe läks palju huvitavamaks. Nautisime võrratuid vaateid.

large_IMG_1734.jpg

large_IMG_1738.jpg

large_IMG_1748.jpg

large_IMG_1752.jpg

large_IMG_1754.jpg

large_IMG_1755.jpg

Vahepeal tuli ette mitu ristmikku, kus oli üsna raske aru saada, millises suunas õige oleks edasi sõita. Nii et iga kord tuli autost välja kobida ning kohalikelt nõu küsida.

large_IMG_1758.jpg

large_IMG_1767.jpg

large_IMG_1773.jpg

large_IMG_1777.jpg

large_IMG_1785.jpg

Tee peal oli seekord lausa kolm sõjaväe kontrollpunkti. Kuigi peale otsavaatamise ja küsimuse, kuhu teel oleme nad muud midagi ei teinud. Siinsed kontrollpunktid olid palju põhjalikumalt üles ehitatud, kui Phuketil. Otse läbi sõita ei saanud – autokummidest, liivakottidest, köitest ja märkidest oli tehtud vigurrada.

Tai-Myanmar (vanasti Birma) piir, teisel pool jõge on siis Birma.

large_IMG_1804.jpg

Selleks, et „vaateplatvormile“ jõuda, tuli sõita 3km ülesmäge mööda kitsekeelt, mida kodumaal kutsutaks matkarajaks, kuid siin vääris see tee nime. Yaris mahtus vaevu vaevu ära. Hea, et ühtegi vastutulejat polnud, muidu oleks päris huvitavaks läinud. Tee lõppes mäe otsas, kus oli ümberpööramiseks pea sama vähe ruumi, kui tee enda peal. Voila! Aga vaated olid võrratud!

large_IMG_1797.jpg

Matkarajalt kõrvale kiigates võis näha, kuidas kohalikud oskavad oma maalapikesi kasumlikult majandada. Peal oli banaaniistandus, allpool aga „umbrohi“. Ikkagi kuldne kolmnurk (Tai-Birma-Laos)! Oleks võinud ju paar vart mälestuseks kaasa võtta, aga vabadus on palju kallim, kui paar närust taimelehte.

large_IMG_1798.jpg

large_IMG_1800.jpg

Peale seda tutvusime natukene Ranong linnaga, mille sadamate piirkonna võis lihtsalt leida lõhna järgi. Linna peamist tööstusharu ei olnud just raske mõistatada!

large_IMG_1815.jpg

large_IMG_1817.jpg

large_IMG_1819.jpg

Kuna kõht oli hirmus tühjaks läinud, siis asusime söögikoha otsingutele ning peale paarikümneminutilist ringisõitu õnnestus leida väga kaasaegne, hubane ja konditsioneeritud kohvik, mis sobis meile suurepäraselt. Nimigi oli eestipärane – Jajaa.

large_IMG_1820.jpg

Hotelli olin juba eelnevalt välja vaadanud (poes maanteeatlast sirvides), ning sinna see suund saigi võetud. Laem Son rahvusparki. Öömaja asus väga üksikus kohas otse merekaldal.

large_IMG_1843.jpg

Öömajas olemine oli veelgi üksildasem, sest peale meie ja pererahva ma kedagi muud ei näinudki. Sellest polnud aga lugu, sest pererahvas oli väga tore ja sõbralik. Kuna ma tavalise numbritoa peale (300THB) nina krimpsutasin ja minekule asutasin, tuli pakkumine „eriliste külaliste toale“, milleks olid kaks terrassiga kämpingut otse rannal. Konditsioneeri, teleka ja külmkapiga. See oli juba palju kobedam variant. Hinnaks küsiti 600THB (~240EEK).

large_IMG_1873.jpg

Vihma küll tibutas, aga see oli rohkem seenekas, nii et veetsime tunnikese rannal jalutades.

large_IMG_1860.jpg

Õhtusöögiks valisin seekord Päikesekiirele riisi-barrakuudasupi ning endale krevetid tamarindikastmes. Söök oli fantastiliselt hea, üks parimaid, mida Tais saanud olen. Nii et palusin endale hommikusöögiks teha barrakuuda tamarindikastmes... Krevetid olid kastmes kogu koorega ning seetõttu kulus krevettide söömisel enamus aega lusika ja kahvliga nende puhastamiseks, kuna näppudega ei tahtnud kastme sees solberdada. Päikesekiirele anti boonuseks tükk šokolaadikooki. Ning apelsinimahl... koduaia magusatest apelsinidest – mmm. Päikesekiir jõi ja laksutas keelt.

large_IMG_1874.jpg

Praegu just lendas miski putukas mu arvutiekraanile, kuigi oleme end kenasti sääsevõrgust akendega kämpingus sääsevõrgust vooditelki magama sättinud. Kuidas need putukad sääsevõrgust läbi tulevad, jääb minu jaoks saladuseks.

Teie asi, mis natukene siin kämpingus häirib, on see, et akende asemel on ribid, mis tekitab tunde, nagu me oleks keset džunglit telgi üles seadnud. Igasugused loodushääled on ümberringi ning puude otsast kukub iga natukese aja tagant midagi katusele. Toas olevast klaaskausist (kaunistus vist) leidsin pöidlasuuruse põrnika, kelle komandeerisin kohe koos kausiga terrassile. Päikesekiir käis teda aeg-ajalt vaatamas ning tõenäoliselt on ta veel hommikulgi samas kohas.

Päeva kokkuvõte:
-Sõidetud km: ~200
-Madusid: 5 ülesõidetut.
-Kitsi: niisuguseid ja naasuguseid – palju!

3. päev.
Keset džunglit merekaldal ilma akendeta kämpingus magades võib tõesti värske õhu mürgituse saada! Igaljuhul polnud uni tükk aega nii magus maitsenud. Hommikul oli meie akna taga kolm last, kes usinasti midagi korjasid. Pärast nägin, et need, mis öösel meie katusele kukkudes minus hirmujudinaid tekitasid olid pähklid.

Päikesekiir magas ka väga hästi ning oli üliheas tujus. Ning tema valik oli see, et hommikust sõime me väljas merekaldal.

large_IMG_1882.jpg

Vahepeal kappas mööda veepiiri hulk vesipühvleid. Hea, et nad juba varakult oma hommikuringi tegid, sest ilma nendeta on rannas tunduvalt rahulikum jalutada!

large_IMG_1885.jpg

large_IMG_1895.jpg

Nii et tšillisime veel paar tunnikest rannas merikarpe korjates, krabisid taga ajades ning Päikesekiire puhul mööda hotelli kaitsevalli (lainete vastu) turnides.

Peale seda võtsime suuna Khao Sok rahvuspargile, sest kuigi me seal juba mitu korda käinud oleme, on see niivõrd kaunis koht, et seal võiks käia kümneid kordi. See on üks suurimaid vihmametsaga alasid Lõuna-Tais ning tohutult liigirikas nii loomade, lindude kui taimede poolest. Üks väheseid alasid, kus on säilinud metsikud elevandid ning tiigrid.

large_IMG_1929.jpg

Väga kaua me pargis siiski ei olnud ehk siis ainult 40 minutit, kuna kohe peale matkarajale asumist ründas meid suurem hulk putukaid ja sääski ning nende hammustused olid veidi ebameeldivad! Lisaks kummitas mind veel see, et tegu on siiski malaariast puretud alaga. Päikesekiir polnud ka taas kõndimise meeleolus ning ta on nii usinalt kasvanud, et emme lihtsalt ei jaksanud teda üle paari kilomeetri kanda.

Ka seekord õnnestus meil kohata päris mitut huvitavat looma :)! Ühte suurt varaani, ühte hiiglama suurt skorpioni (peopesa suurune!) ning kahte elevanti. Skorpion oli päris hirmutav, peale selle nägemist kadus tükiks ajaks vihmametsas matkamise isu, vähemalt mitte lahtiste kingadega. Elevante pildistasin ka igaks juhuks autoaknast, sest kuigi see on armas loomake, tundusid nad vabas looduses kuidagi ohtlikud.

large_IMG_1907.jpg

large_IMG_1910.jpg

large_IMG_1935.jpg

large_IMG_1942.jpg

Päeva kokkuvõte:
-Sõidetud km: ~350
-Madusid: 3 elus (üks neist hiljem minu süü tõttu elutu, kahjuks, kuna sõitsin tast kogemata üle!), 2 elutut.

Reisi kokkuvõte:
Koju jõudsime parasjagu siis, kui väljas hakkas hämaraks minema ning kätte oli jõudnud õhtusöögi aeg. Tervitamas oli meid hulk sisalikke, kes olid vahepeal otsustanud "sisse kolida". Reis läks igati korda ning vahvaid elamusi saime jälle kuhjaga.

-Sõidetud km: ~920
-Bensiinikulu: 1,5 paaki ehk ~60l ehk ~2000THB ehk ~800EEK
-Lõpptulemus: õnnelik tunne, et on võimalus teha seda, mis tõepoolest meeldib ning huvi pakub!

Posted by PankuPanku 08:18 Archived in Thailand Comments (0)

26.05.2010

Lendav sisalik.

semi-overcast 34 °C

Selleks, et põnevat elusloodust kohata, ei pea kodust välja minemagi. Piisab ainult sellest, kui minna õhtusel ajal kööki! Täna oli meile külaliseks lendav sisalik (ptychozoon). Ning ta tõepoolest lendas, sest märkasin teda alles siis, kui ta mu peast mööda vihises ning plartsi vastu seina maandus. Oli teine üsna kauni väljanägemisega seejuures! Eriti muljetavaldavad olid seljamuster ja saba.

large_IMG_1637.jpg

See sisalik ongi öise eluviisiga.

Posted by PankuPanku 09:08 Archived in Thailand Comments (0)

24.05.2010

Vihmahooaeg.

all seasons in one day 30 °C

Samal ajal, kui kesk- ja põhjaprovintsides mässajad autokumme ja majasid põletasid ning teid blokeerisid, oli Phuketil õhkkond ülirahulik. Muidugi, inimesed jälgisid põnevusega telekast, mis riigis toimub.

Kohati meenutas toimunu mõne aasta taguseid aprillikuu sündmusi Tallinnas. Punasärklaste juhtidel olid oma üllad ideed, ning kui nad lõpuks alla andsid, siis lihtrahvas sellega ei leppinud. Vaid asus inertsi mõjul edasi võitlema, seda üsna mõtlematutel viisidel. Erinevus – Tais oli peamiseks tegevuseks hävitamine ja põletamine, Eestis varastamine.

Praegu tundub, et on taas rahulikum, sest mässulised on ilusti tagasi kodupaikadesse saadetud koos 200THB (~80EEK) riikliku taskurahaga.

Ilm on järjest vihmasemaks muutunud ning õhuniiskus on ka oluliselt tõusnud. Kuumus on üks asi kannatada, kuid kuumus ja õhuniiskus koos tekitavad päris aurusauna tunde.

Ühel kenal vihmasel õhtul tabas meie elamise ümbrust putukate rünne. Tavaliselt näeb vastavaid stseene õudukatest, kuid siin troopilises kliimas sai seda ka omal nahal tunda. Kõigepealt hakkas mulle imelik tunduma, et pragudest muudkui lendas ja lendas selliseid suure sipelga moodi 4 tiivaga olevusi sisse. Peale mitmekümnenda putuka jahtimist ja hävitamist otsustasin välja vaatama minna, et kas tõesti on meie rõdu peal suurem putukapoegimine toimunud. Väljas aga, oh õudust, oli terve aed ja õhk paksult neid täis. Kui tavaliselt olen ma putukamürgiga tagasihoidlik, siis seekord pihustasin pudeli uksepiitadele ning rõdule tühjaks, käisin paar koda harjaga rõdu vähe puhtamaks lükkamas, tapsin toas veel mitukümmend putukat ning seejärel loobusin. Putukamürk mõjus, uksest sisse nad enam ei pressinud. Hommikul ärgates olid elusolevad isendid kasvanud mitu korda suuremaks, elutud isendid katsid tiheda vaibana muru, treppe ja kõnniteed. Sellega õnneks see suurem putukaplahvatus ka lõppes, praegu paar päeva hiljem on lendamas näha vaid üksikuid tegelasi.

Muidu läheb elu praegu tavapäraselt ja võiks öelda, et vägagi hästi. Ei saa kurta millegi üle!!!

large_IMG_1484.jpg

Päikesekiir õpib aktiivselt uusi sõnu, mõned jäävad talle meelde paremini, mõnedega läheb veidi kauem aega. Vahel läheb sassi ka, näiteks „jänku“ asemel tuleb “jinka“. Lauseid ta ei moodusta, kuid kahesõnalisi paare natukesehaaval vahel harva juba ütleb.

Lasteaias on tal lemmikmängukaaslane Oscar, kelle nimi tal vägagi selge on. Praktiliselt iga õhtu võin ma kuulda muude laulukeste hulgas laulu Oscarist: Oscar, Oscar, Oscar, Oscar.... jne. Kasvataja teadis rääkida, et nad tantsivad vahel väga lahedalt kahekesi koos. Teised viimaste päevade lemmiksõnad on „ahv“ ja „kukk“ (ehk siis „kukkuu“). Kassi nähes aga läheb Päikesekiir täiesti pöördesse. See on tal lemmikutest lemmikuim loom. Kass muutub juba Päikesekiire lähenedes ettevaatlikuks, kuna tema silitused ja kudistamised on päris jõulised.

large_IMG_1526.jpg

Emme dresseerimine käib ka endiselt täie hooga. „Emme come“, „emme sit down“ ning järgmine hetk on ta juba mulle kukile roninud, et ma siis temaga mööda tuba ringi kappaksin.

Positiivne lisandunud oskus on enda järelt koristamine. Mänguasjad ning joonistusraamatud paneb ta juba esimese palve peale kuulekalt kokku. Ning vahel armastab ta põrandat pesta. Põrandapesu on meil endiselt igapäevane mitmekordne tegevus, et eemal hoida sipelgate horde.

large_IMG_1539.jpg

Igapäevaste asjade hulka kuulub endiselt võitlus, kes jääb peale. Seda nii mähkude jalgapanemise, riietumise, pesemamineku, magamamineku kui asjade võtmise seisukohast. Kavalust hakkab ka juba tekkima. Magamamineku ajal tuleb tal iga 15 minuti pärast häda peale, sest nii saab jälle tule põlema panna ning voodist välja ronida. Ning kui juba voodist väljas ollakse, siis asutakse aktiivselt ringi toimetama. Noh, vahel on muidugi asi õigustatud, sellepärast ei saagi kunagi reageerimata jätta.

Päikest!

Posted by PankuPanku 22:42 Archived in Thailand Comments (0)

(Entries 6 - 10 of 90) « Page 1 [2] 3 4 5 6 7 8 9 10 .. »