A Travellerspoint blog

13.02.2010

Jälle head uut aastat!

sunny 34 °C

Homsest algab hiinlastel tiigriaasta. Selle tähistamiseks alustasid kannatamatumad paugutamist juba kella kaheksa paiku hommikul. Üle kogu saare on riputatud siia-sinna punaseid laternaid. Pidustused, nagu taimaal ikka, on pikad ja põhjalikud, ning kestavad umbes nädalakese.

Huvitav on see, et taid, kellel tegelikult hiinlastega eriti pistmist ei ole, tähistavad perekonniti seda hiina püha. Ning minu siiras heameel oli saada juba mitu nädalat tagasi küllakutse minu tai sõprade perekonna peole.

Seekord valmistusin peoks veidi põhjalikumalt. Külakostiks sai kaasa võetud mustika-kohupiimatort, Phuket Town’ist Royal Phuket Hotel nimelisest asutusest. Sealne tordivalik on lai, värske, isuäratav, ning mis peamine, ka maitsev. Ning hinnaklass on sama, mis supermarketis. Soovi korral kirjutatakse tordi peale mida iganes ning see on tordi hinna sees.

Pakkinud pea kogu pere minu pisikesse autosse, võtsime ette üsna lühikese reisi peremehe ema (ja kümne teise sugulase veel!) majja. Kuna me olime ühed esimestest kohalejõudnutest, tutvustas Näk mulle veidi kohalikku elu-oluga. Samal ajal valmis köögipoolel pere peakoka käe all viimane piduroog.

large_IMG_9069.jpg

large_IMG_9029.jpg

large_IMG_9034.jpg

Siinkohal pean piinlikusega tunnistama, et kuni selle hetkeni, kuni pere kokk rääkima hakkas, olin arvanud, et ta on naine. Noh, tal olid pikad juuksed kenasti kinni pandud, üsna tavaliselt riides (kesksooliselt, nagu tänapäeval laialdaselt kombeks on) ning ta oli pontsakas.

Nagu tavalises Tai kodus, oli sealgi elamine väga lihtne ning üheskoos toimetasid mitu põlvkonda.

large_IMG_9051.jpg

Kõigepealt kaeti laud vaimudele ning lahkunutele. Süüdati mälestuseks küünlad. Ning siis sai igaüks eraldi seal laua juures käia ning lõhnaküünlaid käes hoides palvetada.

large_IMG_9040.jpg

large_IMG_9048.jpg

Siinkohal panen vahepalaks kirja, mida olen juba mõnda aega mõtelnud oma blogis tulevastele Tai külastajatele meelde tuletada (enne kui jälle meelest läheb). Tais toovad paarisarvud ebaõnne ja paaritud arvud õnne. Ning seepärast antakse asju tavaliselt ühe käega (paremaga), vastupidiselt hiinlastele, kes püüavad alati toimetada mõlema käega korraga. Ning asju ostes (jutt ei käi supermarketist) on parem osta paaritu arv. Sellepärast on ka laua peal märgata, et paljud asjad on näiteks kolmekaupa.

Seejärel asuti sööma, ning minul, kui külalisel oli kohustus end esimesena kostitada. Seekord oli piduroogi valikus 7, ning neist ainult paar vürtsikad. Ning nagu alati, oli kõik pakutav väga maitsev. Kõrvale oli rüüpamiseks limonaadi ja Coca-Colat.

Vahepeal tuli rahvast muudkui juurde, kõik miskit pidi pereliikmed. See on siinse rahva juures väga positiivne ning kadestamapanev, kuidas perekonnad kokku hoiavad.

large_IMG_9097.jpg

large_IMG_9052.jpg

large_IMG_9063.jpg

Lastele anti hea õnne tagamiseks raha, ka Saska sai kaks sajabahtist, mille ta kärme liigutusega pakkuja käest napsas.

large_IMG_9053.jpg

Ning siis toimus päeva tipphetk, ehk paugutaja süütamine. Hiina uusaasta puhul on pigem populaarsed paugutajad kui ilutulestik.

large_IMG_9071.jpg

large_IMG_9083.jpg

Peale seda jõudis kätte peo teine pool, kus hämaruse saabudes lihtsalt istuti, jutustati ning nautiti olemist.

large_IMG_9057.jpg

large_IMG_9093.jpg

large_IMG_9090.jpg

Lõpetuseks tegin paar pilti ka kodusest elamisest. Igas Tai kodus on tähtsal kohal kuninga või kuningapaari portreed. Taid austavad oma kuninglikke kõrgeaususeid väga ning nende jaoks on väga solvav igasugune kuningapaari kommenteerimine, mitteaustamine või näiteks ka raha mahaviskamine, kuna sellel on kuninglikud elemendid.

large_IMG_9098.jpg

large_IMG_9104.jpg

Head tiigriaastat!

Posted by PankuPanku 15:46 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (3)

12.02.2010

Papaya-salad, not spicy, please!

sunny 34 °C

Kõik läheb mööda, nii ka olnud probleemid. Eks ikka selleks, et sillutada teed uutele ja tulevastele. Kuid seniks on elu vahepeal veidi rõõmsamates toonides läinud. Kõik on terved, uus rendiauto on eelmise kenam ja hoolitsetum koopia ning vähemalt viimasel kahel päeval pole midagi jalust nõrgaksvõtvat juhtunud.

Hommikul pusisin pool tunnikest jälle lapsetooli kokkupanemise kallal, kuna enne kasutuselevõttu tuli see puhtaks pesta. Ilmselgelt oli rendifirma peremehe kass seal mõnda aega oma pesa pidanud.

Peale seda sai Saska oma uude tooli tõstetud, mängijasse mõnus jazz lükatud ning sõit lasteaeda võis alata. Saska oli väga õnnelik lasteaeda mineku üle, sest juba eelmisel hommikul oli ta lasteaiakoti ukse juurde lohistanud ning mulle lootusrikkalt otsa vaatama jäänud. Kuid otsustasin igaks juhuks veel päevakese oodata, et tervenemises täiesti kindel olla. Lasteaia juurest läks sõit edasi joogasse, haarates tee pealt kaasa kohvi ja, tuleb pattu tunnistada, ka kolm kohupiimapontšikut. Õigemini viimaste maitse meenutab kohupiimapontšikuid, millest need tegelikult tehtud on, jääb vist saladuseks, sest kohupiima ma poes müügil näinud ei ole.

Kuna minu lemmik kohvimüüja on kuhugi jäägitult kadunud, ehk vist kolinud mingile teisele tänavale, tuli mul leida uus koht. Hakkas silma üks perekond, kes on klientide hulgas väga populaarne ning tõepoolest, nende 15THB (5EEK) pooleliitrine jääkohvi on seda väärt. Kohalikes kohvikutes hakkavad kohvi hinnad kuskil 50-60THB kandist, kuid kvaliteet ning maitse minu arust ei erine. Koostisosad on ju samad. No ja pontšikumüüja on kohe seal kõrval, 10 meetrit eemal!

Rääkides tänavatoidust, tuli mingil hetkel mulle tagasi julgus hakata ostma toitu tänavalt. Kohvi, puuvilju, praetud banaane ja muud sarnast kraami olin kogu aeg niiviisi soetanud, kuid tõsisema toidupoolisega oli peale paari ebameeldivat kogemust mõneks kuuks paus. Nüüd aga avastasin taas enda jaoks grillitud lihavardad (sõltuvalt suurusest 5-10THB varras), mis vist on parimad, mida üldse võiks kuskil maailmas leida (???), kleepuva riisi (5-10THB), kookosejäätise (5THB) ning mis peamine – papaiasalati (30THB). Igasugust muud kraami on ka muidugi saadaval, kõike pole jõudnud veel katsetada. Tõuke selleks andis üks eakama kanadalanna kirjutatud raamat tema Tai kogemustest. Seal oli kirjas muu hulgas, et restorani toit ei pruugi sugugi olla puhtam ja hügeenilisemalt käsitletud, kui tänavatoit. Ning püüdes visuaalselt hinnata müüja puhtusetaset tegin alguses õrnad katsetused ning alles siis heiskasin purjed. Ning avastasin enda jaoks mõned kohad, kust odava raha eest ülimalt maitsvat toitu leida võib.

Papaiasalat koosneb (variatsioonidega) riivitud rohelisest krõmpsust papaiast, porgandist, tomatist, küüslaugust, laimimahlast, pähklitest, kuivatatud krevettidest, kuivatatud ingverist, tšillist ning maitseainetest. Papaia ja porgand tambitakse uhmris parajalt läbi ning lisatakse muud koostisosad. Mulle millegipärast meenub alati hapukapsas, kui seda salatit söön, kuigi maitsel midagi sellega pistmist ei ole. Pigem on see tunne, et kui oled hapukapsasõber, siis tead, mida tähendab üks mõnus ports seda kraami. Sama tunne on papaiasalatiga!

Veel mõned toredad tegevused ja lõbusad mängud Saskaga, järjekordne suurepärase ilmaga päev, maaliline päikeseloojang terrassilt, ning üsna kindlalt võin väita juba praegu, et Tai jääb mu südamesse ja hinge alatiseks. Siiamaani olen ainult tänulik olnud, et siiatuleku mõte mulle pähe tuli, kahetsenud ei ole hetkekski.

Posted by PankuPanku 16:44 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

11.02.2010

Vahel juhtub ka nii!

sunny 34 °C

Ühel kenal keskpäeval juurdlesin juba mitmendat korda selle üle, et miks autorendifirma mult järjekordselt õigel ajal raha ei taha vastu võtta. Otsustasin helistada. Vastati, et nad on korduvalt püüdnud mulle helistada (?), saatnud mitmeid sõnumeid (???) ning isegi kohapeal (!) käinud uurimas, et kuhu ma jäänud olen. Minu autoga pidavat olema probleem. Segasest selgitusest sain aru, et nad liisivad või rendivad seda autot mingilt teiselt firmalt aasta kaupa ning nüüd tahtvat see teine firma autot tagasi saada. Ja loomulikult otsekohe.

Kuna tegemist on Taiga, tuleb leppida selgitustega nii, nagu on. Isegi kui kaugelt on paista, et tegu on hämamisega. Võib-olla said nad aru, et on mulle auto liiga odava hinnaga lubanud ning neil oli tekkinud keegi, kes oli nõus palju rohkem välja käima? Mida iganes. Aga hämamisega oli tegu selle pärast, et kui nad mulle sellel päeval tagasi helistasid, töötasid kõigi telefonid taas normaalselt ning kui autole järgi tuldi, polnud neil õrna aimugi, kus ma elan.

Jättes selle teema hetkeks kõrvale, sain minut hiljem telefonikõne lasteaiast, kus teatati, et Saskal on palavik. Võtsin Saska sealt peale ning siirdusime koju, et täpsemalt uurida, mis viga. Selgus, et palavik oli selleks ajaks tõusnud juba 38,9 peale, nii et asusin seda kiiresti alla võtma.

Samadel minutitel otsustas katki minna meie kodu ainukene konditsioneer. 35-36 kraadises palavuses lapse palavikku alandada osutus parajaks suvispordialaks. Aga peale jahedat vanni, Paracetamoli ning maksimumtugevusel ventilaatori jahutust läks Saskal paremaks ning see kummaline kõrge palavik ilma muude oluliste haigussümptomiteta kestis täpselt 18 tundi.

Õhtul tulid õnneks onud konditsioneeriparandajad, kes mingi jubina uue vastu vahetasid ning vähemalt selle probleemiga oli selleks korraks ühel pool.

Järgmiseks hommikuks oli Saska õnneks palju paremas tervises ja tujus, nii et võisin kergendatult ohata. Ma ei tea, kuidas on sellisel puhul lood teistel emmedel, kuid mul on alati suur-suur hirm ning väga uinuda ei saa.

Samal õhtul oli tirts juba nii heas meeleolus, et otsustasin esimest korda otse kodu juurest käruga jalutama minna. Juba mäest alla kärutades sain aru, et olin hammustanud päris suure tüki, aga tagasitulek polnudki nii raske, kui olin ette kujutanud. Noh, liivasemate kohtade peal tahtis käru küll tagasi libiseda resonantsis koos minu kingataldadega. Kuid pigem oli see väike ronimine väga hea trenni eest, sest üles jõudes võis mu pluusi kuivaks väänata.

Uue auto leidmine osutus parajaks paaripäevaseks peavaluks. Eelmine kord olin autot rentimas madalhooajal, kuid praegu on kõrghooaeg ning hinnad hoopis teised. Rääkimata sellest, et enamus autosid on praegusel ajal välja renditud. Helistasin umbes viieteistkümnesse firmasse ning laias laastus olid hinnad igal pool samad. Mõningaseks erandiks ainult need, kes rentisid ka veidi vanemaid autosid, ning siis olid hinnad enam-vähem juba õiglase poole. Aga 5-6 aastat vana rendiauto on tavaliselt parajalt viledaks (ning väga-väga mõlgiliseks) sõidetud, nii et üritasin leida siiski mingit vahepealset varianti. Sobiv eksemplar tuli sealt, kus juba sügisel olin normaalsed hinnad saanud. Enam-vähem samasugune auto enam-vähem samasuguses hinnaklassis nagu ennegi.

Posted by PankuPanku 23:22 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (1)

08.02.2010

18 kuud!!!

sunny 34 °C

Siia tulevad strateegilised andmed, varsti...

...ja varsti ongi käes!

Kg: 12,4
Pikkus: 88cm (kahes erinevas kohas käisin mõõtmas, sest ei uskunud oma silmi!)
Hambaid: 14 (üleval 6, all 8)
Jalanumber: 21

large_IMG_8949.jpg

large_IMG_8963.jpg

large_IMG_8972.jpg

large_IMG_8977.jpg

Pilt tähtpäevalisest enne tähistama minekut. Hetkel, mil Vietnamist toodud tuttuuel kleidil olid küljes veel kõik tutid ning pärlid. Õhtu jooksul tegi noor moekunstnik kleidile omad korrektuurid!

large_IMG_9003.jpg

Posted by PankuPanku 21:18 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (2)

07.02.2010

Kuumaveeallikate päev.

sunny 33 °C

Täna hommikul oli mul kindel plaan külastada Phuketi kohalikku liblikaaeda. Kahjuks ei suutnud ma seda hoolimata eelnevast kaarditudeerimisest ning tee ääres olevate viitade jälgimisest üles leida ning seetõttu tegin plaanid jooksu pealt ümber. Kuna me nagunii olime juba Phuketi keskossa sõitnud, võtsin ette järgmise nädala plaani ehk Phuketist põhjas Phang Nga maakonnas asuvate kuumaveeallikate külastamise.

Sõit sinna ei olnud eriti pikk, kuna allikad asuvad Phuketist üle silla sõites veel umbes 12km edasi.

large_IMG_8923.jpg

Millegipärast ootasin mingit Jaapani onseni laadset ettevõtmist, kuid selgus, et ümber allikate ja geisri oli ehitatud hotell ning tänu sellele oli tunne, nagu supleks hotelli basseinis. Või noh, nii oligi ju! Raha võeti pileti eest, millele oli trükitud 500THB 350THB, mis oli küll päris soolane. Kuid laps oli tasuta ning hinna sisse kuulus kerge snäkk ja karastusjook. Snäkiks kvalifitseerusid selles söögikohas kaks toitu – friikartulid ja munaga praetud riis. Kuid mis seal ikka pirtsutada ning peale kerget kõhukinnitust asusime usinasti suplemismõnusid nautima. Kuumaveebasseinid olid päris kuumad, nii et kaua seal olla ei kannatanud. Kahjuks polnud kuhugi märgitud, mis temperatuuriga see vesi seal oli.

large_IMG_8927.jpg

Tagasiteel tegime hilise lõuna peatuse Gitano söögikohas, mis asub Heroines ausambast 1km idas. Rabavalt stiilse sisekujundusega söögikohas olid lisaks normaalsetele hindadele (enamus toite vahemikus 90-120THB) ka väga hubane laste mängutuba. Mille poole Saska seda märgates kiirel sammul minema tõttas ning sinna ka jäi. Tagasi koju jõudsime parasjagu õhtuks.

large_IMG_8930.jpg

large_IMG_8934.jpg

large_IMG_8936.jpg

Posted by PankuPanku 21:11 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

(Entries 36 - 40 of 90) « Page .. 3 4 5 6 7 [8] 9 10 11 12 13 .. »