A Travellerspoint blog

27.04.2010

Meie tai perekonnas on uus pereliige!

semi-overcast 35 °C

Eile õhtul sai Näk arstilt teada, et täna hommikul kell üheksa peab ta haiglas olema ning toimub plaaniline keiser, kuna laps on sünnitamiseks liiga suur. Nii et väga palju aega sisemisteks mõtisklusteks ei antud.

Hommikul sõitsimegi täisautoga linna poole. Kõigepealt viisime Päikesekiire lasteaeda ning siis suundusime kohaliku haigla poole. Näkil oli toetuseks kaasas oma ema.

Naisterahvad said selga rohelised haiglakostüümid ning meesterahvad...roosad!!! Igal maal oma maitse!

large_IMG_0847.jpg

Tai haiglas on paberimajandus veel aeglasem, kui Eestis. Kokku kulus kõikide vajalike dokumentide kogumiseks ja ootamiseks poolteist tundi ning igatsorti koopiaid tuli teha kümmekond. Alguses jooksis Näk ise ühe leti äärest teise äärde, kuid siis väsis ära ning Poy toimetas edasi. Dokumendid koos, suundusime sünnitusosakonna poole. Kus uksest sisse kedagi peale sünnitajate ei lastud. Pereliikmed võisid aga istuda ukse taga ootepinkidel ja telekat vaadata. Kohvikuid oli ka seal päris mitmeid, lisaks veel toidupood ja raamatukogu.

Ma käisin vahepeal linnas kohvikus ning tegin mõned tunnid tööd, vahelduseks oli tore ajusid liigutada!

Kui ma kella nelja paiku haiglasse tagasi jõudsin, lükati Näkki just parajasti sünnitusjärgsesse osakonda. Uus ilmakodanik oli sündinud 14.32 ning kõik oli läinud väga kenasti. Tais pannakse samamoodi vastsündinule hinded, Näki poiss sai 9/10.

large_IMG_0888.jpg

large_IMG_0862.jpg

large_IMG_0875.jpg

Eestiga sarnaselt on ka siin perepalatid defitsiidiks ja üllatavalt kallid, 1200THB öö (~432EEK). Mis siinsetes oludes kodumaast väga erinev on, on see, et enamus sünnitajaid on ühispalatis, mis on tegelikult üks hästi suur ruum, kus on mõned kergseinad eralduseks ning mitukümmend värsket ema. Kõik on segiläbi, need kes äsja laualt saabunud ning need, kelle laps juba mitu päeva vana. Igalühel kaasas toetaja ning paljudel mimeid külalisi. Täielik segasumma suvila.

large_IMG_0882.jpg

Toetaja muide omab värske ema voodi kõrval isiklikku tooli ning (ja-jaa, ka niimoodi võib mõnel maal olla) magab voodi all mati peal. Protseduurid tundusid üldjoontes olevat üsna samad, kui Eestis. Eraldi intensiivi siin operatsioonilt saabunute jaoks ei olnud.

Vaadates palati ukse taha koridori avanes järgmine vaatepilt:

large_IMG_0896.jpg

Nii et asjad saab aetud ka tavalises haiglas, kuid selleks peab olema kannatlik ning tugeva närviga!

Posted by PankuPanku 08:40 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (3)

25.04.2010

Phang-Nga rahvuspark

semi-overcast 35 °C

Juba mitu kuud olin plaanis Phang-Nga rahvuspargi külastamine ning sellel päeval sai see ka teoks. Kümmekond aastat tagasi sai selles rahvuspargis käidud ning vahvad muljed olid seniajani meeles. Nii et muljed said värskenduskuuri!

large_IMG_0536.jpg

large_IMG_0750.jpg

large_IMG_0611.jpg

large_IMG_0619.jpg

Ekskursioonikorraldajaid, kelle vahel valida, on palju. Hinnaklass jäi enamusel pakutavatel ühepäevastel kanuuekskursioonidel 1100.- ja 1300.- bahti vahele (madalhooajal on kõik tsipa odavam, kui talvel). Otsustasin juba tuttava firma Siam Seacanoe kasuks. Ning ma ei pidanud pettuma, kõik oli väga hästi organiseeritud ning kogu reis oli väga lõbus ja kordaläinud!

large_IMG_0601.jpg

large_IMG_0528.jpg

Tai ekskursioonid on üldjuhul uksest ukseni teenus. Varahommikul võetakse kodust peale ning pärast toimetatakse koju tagasi. Phang-Nga rahvusparki saamiseks tuli kõigepealt tunnike bussiga sõita Ao Poh sadamasse. Sealt tunnikene laevaga esimeste saarteni. Kanuumatku oli kokku kolm, lisaks pikasabalise paadiga „James Bond“ saare külastus ning tunnikene varjulises privaatses rannas suplemiseks. Lõunasöök, karastusjoogid ja snäkid olid hinna sees.

Koh Panak saar.

large_IMG_0545.jpg

large_IMG_0562.jpg

Koopad olid paksult nahkhiiri täis!

large_IMG_0573.jpg

Koh Hong saar.

large_IMG_0621.jpg

large_IMG_0626.jpg

large_IMG_0639.jpg

large_IMG_0664.jpg

large_IMG_0667.jpg

Meduus. Väga mürgine, kokkupuutel tekitab tõsiseid põletushaavu!

large_IMG_0712.jpg

large_IMG_0720.jpg

James Bond saar.

large_IMG_0733.jpg

Suplema minek.

large_IMG_0757.jpg

Väga lõbus tagasisõit.

large_IMG_0805.jpg

Lisaks toredatele elamustele sain endale ka kolm sümpaatset hiinlasest sõpra (kellelt ma sain ka juba esimesed kirjad, üks neist oli järgmine: 恩。 好的。 我回国后发你。 现在先给你看一张你一个人的。 我觉得多漂亮的。= tõlkes: En. Hea küll. Kui ma saadan teile koju. Nüüd näed sa oled inimene. Ma arvan ilusamaks.)! Lahe!

large_IMG_0754.jpg

Nii et see ekskursioon läks küll igati korda. Päikest!

Posted by PankuPanku 09:51 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

25.04.2010

Me pole sellist lemmiklooma tellinud!

semi-overcast 35 °C

Mõnikord juhtub, et asi nii ebatavaline, et ei saa kohe aru, kas juhtub unes või ilmsi. Tänase päeva varahommikune sündmus oleks minu poolest vabalt lihtsalt unenäoks, ehk pigem õudusunenäoks jäädagi. Kahjuks aga see siiski toimus.

Olime Päikesekiirega just ärganud ning tundsime varahommikusest ringutamisest mõnu. Kell oli siis 6:20 kuskil. Kui voodi alt vudistas välja üks ilmatuma suur pruunikaspunane ämblik. Ja kohe voodi kõrvalt mööda seina üles.

Esimese asjana saatsin Päikesekiire teise tuppa diivanile istuma, ning ta oli selles osas väga kuulekas. Siis kaalusin mõttes, et kas tegeleda fotograafia või probleemiga. Ning tollel hetkel tundus tellimata lemmiklooma elimineerimine tähtsam. Värisevate kätega püüdsin käterätiku abil teda tabada, kuid kahjuks jooksis ta kogu aeg eest ära ning lõpptulemuseks jäi see, et ämblik oli kapi otsas ning sinna ma talle järgi minna ei soovinud.

Kuna mul oli tänaseks erakorralistel asjaoludel võetud alates kella seitsmest lapsehoidja, selgitasin talle (kuna ta inglise keelt ei räägi, siis joonistamise ja pantomiimteatri abil), et selline elukas on meil magamistoas ning oma õuduseks nägin ka tema silmist hirmu peegeldumas, kuigi olin salamisi lootnud, et ta sellistes asjades „vana kala“ on.

Seega jäi Päikesekiir jäi pererahva hoida ja terve päeva jooksul liikusid mu mõtted ikka ja jälle selle putuka peale.

Vahepeal päeval tehti meil magamistoas täielik puhastus ning putukatõrje. Ämblikku ei leitud. Õhtul tagasi koju jõudes uurisin pererahva käest, et kellega tegu võiks olla ning kuidas käituma peaks. Nagu alati sellistel puhkudel vastasid nad, et „no problem“! Perenaisel olla sarnane tegelane magamistoas kohe pikemalt elanud kuni oli ära surnud! Mina aga tundsin, et ma tõenäoliselt ei suuda isegi magama jääda, teades, et meil selline lemmikloom on.

Õhtul olime parajasti vannitoas kümblemas, kui ämblik end taas ilmutada otsustas. Seekord vannitoa seinale. Nüüd ei tundnud ma enam hirmu, vaid olin oma magusate uneööde nimel täis aktiivset tegutsemistahet. Tõin teisest toast tabureti ning kuulutasin välja ajujahi. Päikesekiir varjus vannitoa ukse taha ning huilgas sealt mulle toetuseks kaasa. Peale mõningaid katseid ja mööbli nihutamist õnnestus mul murda tema kaks jalga ning seejärel tabas käterätt teda täielikult. Tunne oli hea. Kuigi ma eriti verejanuline ei ole ning jalgade murdmise ajal tegi ämblik päris hirmsat häält, aga mul oli hea meel, et ma ei pea enam mõtlema, et äkki on ta mul voodi all või kuskil mujal.

Pererahvas tõttas ka kohe teate peale kohale, et saaki uudistada!

large_IMG_0844.jpg

Brown huntsman spider (heterophoda venatoria) – seda ämblikku leidub laialdaselt kogu lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Need on üldjuhul suured ämblikud ning läbimõõt võib ulatuda kuni 13 sentimeetrini. Meie lemmikloom oli isane, punakas-pruun ning kergelt karvane. Natukene meenutavad nad oma liikumiselt krabi. Hammustus on kergelt mürgine, umbes sarnane mesilase nõelamisele. Leidsin internetist ühe kena illustreeriva pildi ka, milline ta elusalt välja näeb! Päikest!

huntsman-spider.jpg

Posted by PankuPanku 22:35 Archived in Thailand Tagged animal Comments (2)

13.04.2010

Songkran – so much fun!

sunny 36 °C

Songkran on eelkõige lõbus ja rõõmus aeg. Tänavaltel liikudes on näha tuhandeid veega möllavaid inimesi, kes ilmselgelt naudivad seda püha. Nüüd sain ma teada ka põhjuse, miks paljud taid on soetanud endale tavalise sõiduauto asemel kastiauto – muidu ei saa ju veetünne kaasa vedada ja sealt möödujatele sahmakat kraevahele visata!

large_2010_04_13..an__13_.jpg

large_2010_04_13..an__10_.jpg

large_2010_04_13..an__11_.jpg

Meie Päikesekiirega eelistasime nautida avanevat vaatepilti kaitsva klaasi tagant. Päikesekiir kilkas rõõmust!

large_2010_04_13..an__19_.jpg

Songkran on Tai uusaasta ning seda peetakse 13-15 aprill. Vanasti peeti seda ka aasta alguseks, kuid nüüd on ametlikuks aasta alguseks nagu ikka, esimene jaanuar ning Songkran on kuulutatud riiklikuks pühaks. See on pigem Põhja-Tai püha ning suurimad pidustused on minu Tai lemmiklinnas Chiang-Mais. Kuid ka Phuketil peetakse seda ühe päeva, 13. aprillil.

Algupäraselt oli selle püha tähendus veidi püham – puhastamine, puhastumine, vanemate inimeste austamine ja sugulaste külastamine. Nüüd on Songkran muutunud veemöllu pühaks, kus need, kellel on auto, sõidavad ringi ning viskavad autokastis olevatest veetünnidest möödujatele vett. Teised on tänava ääres ja teevad seda sama. Kasutuses on ka aiavoolikud, veepüstolid, ühesõnaga kõik, millega saab teist märjaks teha. Ning lõpetuseks tõmmatakse talgiga üle näo, tai kombel, kinnitamaks, et oled puhas.

large_2010_04_13..an__14_.jpg

large_2010_04_13..an__18_.jpg

large_2010_04_13..an__15_.jpg

Politseinikud, kes on nii armsalt pruunidesse liibuvatesse kostüümidesse riietatud, olid samuti läbimärjad ja aktsioonis. Oma veevoolikuga!

large_2010_04_13..an__21_.jpg

Posted by PankuPanku 09:31 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

12.04.2010

JimJam'i tsiteerides: „Every day is different – you never know, what will happen next!“.

semi-overcast 35 °C

Laupäeval, 10.04.2010 oli see oluline päev, kui Päikesekiir (1a 8k 2p) otsustas, et nüüd sobib kruusist jooma hakata. Olin eelnevalt ikka kordi proovinud kruusi tutvustada, kuid alati lõppes tutvustus emme jaoks suurema koristustööga. Kuigi praeguseks on mul koristamisnipid enam-vähem selged, nii et töö lendab lausa hooga. Ja seda jätkub!

large_IMG_0194.jpg

Nädalavahetusel toimus linnas fotoesinduse avamine, mille puhul olid kohal ka tähtsad onud Bangkokist. Tänu sellele õnnestus mul tööle saada arvuti fotoprogramm. Tegelikult oli mul isegi hea meel näha, et ka Canon Tai tehnikajuhi käe all ei hakanud programm mul arvutis tööle - et ma ei olnudki nii jumbu, kui alguses arvasin. Õnneks teadis ta minust paremini, mis vea parandamiseks teha annab. Päikesekiirest klõpsiti samal ajal tehnika viimase sõnaga mitmeid fotosid, mis kohe printerist ka välja lasti ja meile mälestuseks jäid.

Laupäeval linna minema hakates oli Päikesekiir kõigepealt pahane, et me lasteaiakotti kaasa ei võtnud. Sõidu ajal nägi ta, et me ei keera õigest ristmikust ära, kust lasteaeda saab ning oli veel rohkem solvunud, viibates lasteaia poole ning avaldades kõva häälega protesti. Kuni selle ajani ma ei teadnud, et nii väikesed lapsed oskavad juba orienteeruda, kuna ristmik asub meie kodust 12km kaugusel ning sinna jõudmiseks tuleb teha ennem mitu pööret. Nii et Päikesekiir ikkagi jälgib kogu aeg, kuhu ja kuidas me sõidame.

large_IMG_0224.jpg

Laupäeva pärastlõunal sündis meil elutoas kaunis loodusesõbralik kunstiteos.

large_IMG_0247.jpg

Ning siin on autor!

large_IMG_0274.jpg

Siin on Päikesekiir oma sõbrantsiga.

large_IMG_0207.jpg

Tänane hommik algas õige varakult. Kella viie paiku oli ümber maja kuulda umbes kümmekond sekundit tugevat müra. Olin sellel ajal parajasti üleval ning tavalise vaikusega harjununa ehmatasin päris ära. Aknast kedagi väljas ei näinud, aga igaks juhuks võtsin ikka telefoni pihku, et vajadusel hädaabi numbrit valida. Kära jäi vait ning sellega asi piirduski.

Hommikul selgus ka põhjus. Meie kohal asetseva uhke korterelamu üks itaallasest elanik oli koju saabunud ning leidnud, et talle ei jätku parkimiskohta. Ning suure vihaga viskas aknast välja parklas olevad maarlitarbed, värvipoti ning ühe hirmuäratavalt pika ja suure metalltoru. Metalltoru oli see, mis vastu kive kukkudes kõva müra tegi ning teine mürts oli värvipott, mis maandus meie korteri katusele, tekitades sellesse augu.

large_IMG_0308.jpg

Kahjutekitaja ise muidugi oma tegevuses miskit paha ei näinud, ning teatas asja uurima läinud Näkile, et tal on linnas tuttavaid arste, nii et ta ei pea muretsema... Olevat olnud päris purjus. Peremees saabus lõuna ajal kalalt tagasi ning oli käinud siis asju klaarimas. Peale mitut koputust uksele oli itaallane ukse avanud, tige, et teda üles äratati ning küsinud, et milles probleem on, et siin minu ukse taga kolgid? Peale mõningat mõtetevahetust loovutas itaallane peremehele nõutud 30 000THB (~10 800EEK). Nagu peremees ütles, et küsis kohe järgmiste juhtumite eest ka raha ette ära, kuna nagunii see tegelane tuleb järgmine aasta jälle siia puhkama. Sellised turistid siin siis, või farangid. Peremees lisas veel, et hea, et teda öösel kodus polnud, ei tea, mis ta vihahoos teinud oleks. Ning ma täitsa usun teda, taid on vahel üsna kättemaksuhimulised. Ebameeldivuste vältimiseks ei ole mõtet mingit tüliteemat üles rebida.

Linna sõites oli mitmes kohas näha, kuidas politsei valmistub pühade tulekuks. Seati üles teetõkkeid ja ajalehes oli artikkel, et sellel nädalal on politseikontroll tavalisest karmim ning muu hulgas rakendatakse seadust ka kiiruse ületajatele. Kuigi huvitav oleks teada, kuidas nad kiirust mõõdavad, kui neil kiiruskaameraid ei ole. Eriti kui kiiruspiirang on 45 km/h. Turvavöö on mul kodumaalt pärit harjumusest nagunii alati korralikult kinnitatud. Kindlasti keskendutakse jälle pigem rollerijuhtide vahelevõtmisele. Siin maal armastavad paljud pühade ajal napsitada ning siis rooli istuda.

Hommikul käisin joogas, seekord „Gentle flow“ treeningus. 30 minutit peale trenni algust sain aru, et „gentle“ tähendab hoopis „ungentle“ ja peale tundi aega olin täiesti läbi. Treener aga naeris ning küsis, et „Miss, are you ok?

Kuna aprilli alguses algas madalhooaeg, on ka trennis palju vähem välismaallasi. Tegelikult viimaste trennide ajal olen ma ainukene farang olnud. Mulle madalhooaeg meeldib, vähem on rahvast, elu on vaiksem ning koheselt lõppesid ka lõputud reedeõhtused kontserdid. All külas olevas uhkes ja suures hotellis oli kõrghooajal igal reedel kella üheksast kuni umbes kella neljani öösel live-kontsert. Laulud olid päris ilusad, kuid repertuaar oli alati täpselt sama ning võimendus põhja keeratud. Me elame pool kilomeetrit eemal ning tunne oli, nagu mängiks toas raadio. Vaesed hotellielanikud, kes kontserdist osa võtta ei soovinud!

large_IMG_0309.jpg

Kohalik elu hakkab mulle iga kuuga järjest rohkem ja rohkem meeldima. Nii et on hea, et varsti tagasi kodumaale lähen, kuna vastasel juhul oleks raske siit lahkuda. Tai inimestes on miski eriline elurõõm. Stressi ja pinget on siinkandis näha palju-palju vähem, kui Euroopa maades. Ka need naeratavad, kellel on raske elu.

Pererahvas naerab vahel, et Kata turul maksab rambutani kilo praegu 200THB (~72EEK), aga nende kodukandis saab 20THB eest 3 kilo! Nii et Phuket on väga kallis koht. Fotoprogrammi paigaldanud bangkoklane soovitas järgmiseks korraks hoopis Hua Hin’i.

Lõpetuseks paar sõna ka punastest särkidest. Need lähevad praegu Bangkokis hästi kaubaks, kus rahutused on üsna keevaliseks muutunud. Kuid Phuketil pole rahutustest jälgegi, siiani pole kohanud ühtegi punasärklast. Hoopis rõõmsaid inimesi kohtab, kes ei malda homset Songkrani algust ära oodata ja kastavad ennast ning teisi juba praegu veega.

Posted by PankuPanku 09:04 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

(Entries 21 - 25 of 90) « Page 1 2 3 4 [5] 6 7 8 9 10 .. »