A Travellerspoint blog

09.05.2010

Taaskohtumine maailma TOP10 kauneima saare esindajaga – Ko Phi Phi.

semi-overcast 35 °C

Ma endiselt arvan, et Bora-Bora annab Ko Phi Phile silmad ette, aga vastu vaielda ei saa, ka Phi-Phi saar on hurmav!

large_IMG_1386.jpg

Seekord läks meil ekskursiooniga natukene paremini, ikkagi korjati peale! Kuigi pooletunnise hilinemisega, nii et jõudsin juba parasjagu pöördesse minna, et ega ometi jälle sama asi ei juhtu, nagu eelmisel laupäevalgi! Aga kõik läks väga sujuvalt ning peale pooletunnist sõitu olime sadamas. Minu üllatuseks olid laeva kohad kõik välja müüdud – rääkige veel, et on madalhooaeg! Nii et rahvast oli murdu, enamus kohalikud tai turistid. Istumiskohad olid selleks ajaks, kui me sinna jõudsime kõik muidugi juba hõivatud. Nii et istusime laeva ninas meeskonnapinkide peal.

large_IMG_1318.jpg

Eelmine kord Phi-Phil käia oli 10 aastat tagasi. Siis kui ma olin veel vägagi noor, vallaline, ilus ja meri oli ka põlvini! Need kaks sealset nädalat jätsid kustumatu elamuse, sest muu pidutsemise ja tralli hulgas sai tookord ära tehtud ka sukeldumislitsents ehk siis astutud esimesed sammud veealuses võlumaailmas. Seekordsed muljed olid muidugi sootuks teised...

Esimene ja tegelikult ka ainukene peatus oli tunniajane suplemispaus Maya lahel. Mis on kuulus selle poolest, et seal filmiti The Beach, kes on juhtunud nägema. Ma ise pole seda filmi näinud. Aga vesi oli säravselge, kalu oli palju ning supelda oli ka mõnus.

large_IMG_1276.jpg

large_IMG_1309.jpg

Panime mõlemad Päikesekiirega päästevestid selga ning asusime koos saja teise inimesega laevast välja trügima, sest vetteminekutreppide juures oli ikka paras sagimine! Ilm oli meeldivalt palav ning vesi sama soe nagu vannis. Hirmus soolane oli ka, nii et Päikesekiir vahepeal isegi limpsis oma päästevesti, talle meeldis soolane maitse!

large_IMG_1297.jpg

Peale seda toimus „ekskursiooni“ nime all sõit piki saare rannikut ning maabumine Ko Phi Phi Donil, mis on selle kahes saarest koosneva moodustise asustatud variant.

large_IMG_1345.jpg

Kuigi see võib kõlada melanhoolselt, oli saare üldine õhkkond 10-aasta tagusest päris erinev – kunagi olid seal vaid liivateed, siin-seal mõned bungalow-majutused ja majad lopsaka looduse vahel (isaks vabaõhurestoranidele ning mõistagi – baaridele). Sukeldumiskoolituse algklass toimus sealsamas küla keskuses otse sukeldumisklubi ees, mille praeguseks on hõivanud suur sadam. Eks omajagu süüd ole tsunamil, mis selle saare pea maatasa pühkis. Kuid oluliselt on kasvanud turistide arv, mis omakorda on tekitanud miskit Kadaka turu laadi moodustised, sillutatud tänavad, majad, hotellid. Igatsesin söögikohti, kus lihtsad plastmasstoolid ja lauad on pandud otse rannaliivale ning omanikud grillivad päeval tapetud koduaia kanast sated.

large_IMG_1469.jpg

Peale ekskursiooni hulka kuulunud lõunasöögi manustamist asusime hotelli otsingutele. Et asja veidi lihtsamaks teha, olin ennem paari kohta helistanud ning üks nendest tundus oma silmaga pealevaatamisel täitsa ok. Kuigi Ko Phi Phi saarel mingit hinna-kvaliteedi suhet majutuse osas loota ei tasu.

Küll aga on saarel valik väga häid söögi- ja joogikohti. Me piirdusime seekord tavapäraste päkkpäkkerite kohtadega, kuna sellistest olen juba ammu Phuketil puudust tundnud. Noh, tegelikult ma uurisin kohalikelt ka natukene. Nii et valituks osutusid kaks kohta, Cosmic ja sellest üle tee teisel pool pangamaja mingi itaalia rõhuga koht, nime kahjuks ei mäleta. Hinnad olid mõlemas odavad, toit väga maitsev.

Õhtupoolikul võtsime ette mõnetunnise jalutuskäigu mööda saare keskosa tänavaid. Päris mitmes kohas oli märgata vilgast ehitustegevust, et luua veelgi rohkem kohti veelgi suurema hulga turistide jaoks. Kui kümme aastat tagasi oli kaheks nädalaks minu koduks bambusest onn, millel palmilehtedest katus, siis nüüdsed ehitised näevad välja palju kivisemad.

large_IMG_1359.jpg

large_IMG_1356.jpg

Õhtusöögi ajaks oli Päikesekiir nii heas tujus, et jooksis ainult ringi ning söögist polnud üldse huvitatud.

large_IMG_1380.jpg

Hämaruse saabudes oli tänavatele ilmunud palju-palju rahvast, kes päeval ilmselt eelmisest ööst välja puhkasid. Öösel oli siit sealt kuulda mõnusat peomelu ning hetkeks tekkis isegi igatsus selle järele. Aga see kadus üsna kohe. Sest tegelikult on ju praegu ka väga ilus aeg koos Päikesekiirega ning päevade kaupa hommikuni pidutsemine ongi pigem veidi nooremate teema.

large_IMG_1357.jpg

Hommikul tõusime vara, nagu ikka. Kuna hommikusööki enne 7.30 ei saanud, siis otsustasin vahepealse aja sisustada matkamisega. Kohaliku mäe otsa, kust vaateplatvormilt avanevad saarele imeilusad vaated.

large_IMG_1409.jpg

large_IMG_1427.jpg

Rahvast oli rajal, või siis pigem trepp-rajal üllatavalt vähe. Aga oligi rahulikum. Päikesekiir otsustas, et tema sellel hommikul jalutada ei taha ning kasutas ära võimaluse teha see matk läbi minu süles. Selle tõttu läks meil ülesronimisega oma 45 minutit. Allatulek oli hulga kiirem.

large_IMG_1389.jpg

large_IMG_1391.jpg

Tee peal nägime ühte väga lahedat nokaga sisalikku (või mis iganes tema liigi nimetus olla võiks).

large_IMG_1398_1.jpg

Peale hommikusööki, kus Päikesekiir asetas rõhku vinkude nosimisele, ja värskendavat dušši tegime taas paaritunnise käruga jalutuskäigu. Ning peagi oli lõunasöögi aeg ning peale seda laevaga pooleteisetunnine kojusõit.

large_IMG_1440.jpg

Posted by PankuPanku 04:50 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

05.05.2010

Kinniste uste päev.

sunny 37 °C

Tavaliselt korraldatakse ikka lahtiste uste päevi, kuid Päikesekiir arvas, et nüüd on sobiv aeg kinniste uste päevaks. Meeldival õhtupoolikul otsustas ta ennast magamistoas õige privaatselt tunda ning lukustas ennast sinna seestpoolt. Minu õnnetuseks läks aga varuvõtmete proovimisel katki ukselukk – ju ma siis olin liialt agar ja jõuline selle kallal.

Nii et ei jäänudki muud üle, kui lukk maha lõhkuda. Sest akna kaudu meie magamistuppa ronimiseks peab olema väga hea kaljuronimisoskus. Peale mõningat kruvikeerajaga tegutsemist sain ma luku isegi enam vähem välja, aga ust lukust lahti ei saanud. Nii et usaldasin selle tähtsa töö peremehe kätesse. Ega nagunii ei olnud eriti meeldiv tunne võõra vara kallal nii hävituslikult tegutseda.

Peremehel läks ka aega paarkümmend minutit, et sellest lingist jagu saada, üsna turvaline teine! Päikesekiir aga itsitas teisel pool ust, talle tundus vahva, et selline olukord oli tekkinud. Lõpuks õnneks ikka kõik lahenes ning õhtuks saime juba ka uue luku.

large_2010_05_06..htusook.jpg

Lihtsalt ääremärkusena, et peremehe tööriistakotist jooksis välja üks suur ämblik, kelle peale mina muidugi kangestusin, kuid kohalikuna ei teinud Ton ämblikust peaaegu üldse et välja. Lisaks on ootamatult aktiviseerunud herilased ja sisalikud. Sisalikel vist poegimisaeg, sest pisikest peret ja eriti pakse sisalikke võib nüüd ka igalt poolt leida.

Kui Päikesekiir sisalikku näeb, hüüab ta „kika“, mis tema keeli siis ongi „sisalik“.

large_2010_05_05.._soomas.jpg

Punasärklasi pole õnneks Phuketil endiselt veel kohanud, välja arvatud väike neljaliikmeline grupp ühes teeäärses kohvikus. Tahaks loota, et rahutused Lõuna-Taisse ei jõuagi. Turiste on küll kõvasti vähemaks jäänud, madalhooaeg ikkagi. Paljud söögikohad-ärid on kas suletud või avatud lühemat aega, kui enne. Kohalikust ajalehest võis lugeda, et suur hulk hotellibroneeringuid on tühistatud ning huvi siia puhkama tulemise vastu on kõvasti langenud. Igatpidi arusaadav. Ise ka vist mõtleks pikalt selles valguses.

Posted by PankuPanku 23:57 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

02.05.2010

Loomaaiapäev.

semi-overcast 37 °C

Vahel lähevad mõned plaanid ikka nässu. Nii ka meie plaan laupäeva varahommikul ekskursioonile minna. Lihtsalt mingi korralduse vea tõttu unustati meid peale korjata ja nii me mõttetult siis passisimegi.

Et nädalavahetust siiski veidi huvitavamaks muuta, otsustasin ette võtta loomaaia külastuse, mida olin kalli piletihinna (500THB ~180EEK) tõttu pidevalt edasi lükanud. Need, kellel on tai juhiluba või pass saavad sinna sisse tai hinnaga, mis on täpselt 6,25x odavam...

Loomaaed ise väga muljetavaldav ei ole. Tallinna loomaaed on ikka kordades parem, räägimata mõned kuud tagasi külastatud Singapuri loomaaiast. Kuid showd on neil vägevad. Ahvide etendus polnud suurem asi, aga elevantide show ja krokodillide show olid küll ühed parimad, mida ma senini näinud olin. Ja loomasõbrana olen ma külastanud ikka kümneid ja kümneid loomaaedu ja muid sarnaseid kohti.

Ma ei hakka väga pikalt seletama, mis seal täpselt tehti, panen vaid mõned pildid. Elevantidest.

large_2010_05_02..ev__11_.jpg

large_2010_05_02..ev__12_.jpg

large_2010_05_02..ev__13_.jpg

Peale seda, kui olin elevandile londi peale pai teinud, otsustas ta mind tänada ning puhus mulle ühe suraka näkku. Mina omakorda olin südamest tänulik, et selles londis vett ei olnud...

large_2010_05_02..ev__15_.jpg

Krokodillidest.

large_2010_05_02..ev__28_.jpg

large_2010_05_02..ev__29_.jpg

large_2010_05_02..ev__33_.jpg

large_2010_05_02..ev__35_.jpg

Ja lõpetuseks tiigritest. Euroopas ei tuleks see mõttessegi, et lastakse sind tiigrit patsutama, kuid Aasias... Esimene kord sarnast elamust saada oli mul Hiinas ning seal ma ikka värisesin tublisti tiigripuuri minnes. Kuid siinsetes oludes oli juba kogemus selja taga ning elamus pigem lõbus kui hirmutav. Kuigi, nagu sõber Marek mulle kunagi ajaleheartikli edasi saatis, võivad sarnased loomaaiatiigrid vahel ka tapjaloomadeks muutuda, nii et pigem suhtuda ettevaatlikult, kui liialt rasvase rinnaga peale lennates (julge hundi..., kui kellelegi see vanasõna meelde ei tulnud). Lihtsalt vahemärkusena, et üks tiigritalitajatest oli ühekäeline.

large_2010_05_02..ev__19_.jpg

Tõeliseks elamuseks ja boonuseks sai tiigrikutsika lutipudelist jootmine.

large_2010_05_02..ev__17_.jpg

Posted by PankuPanku 08:42 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

01.05.2010

Kui kõik on hästi, siis naudi (sest tavaliselt pole seda kauaks)!

semi-overcast 37 °C

Mida kuu edasi, seda toredam on meie siinne elu! Loodusesõber nagu ma olen, armastan ma seda, et aknast välja vaadates või rõdul istudes on ninaees kõrguvates puulatvades viirpapagoid, lisaks veel muud tiivulised.

large_IMG_0961.jpg

large_IMG_1015.jpg

Albiinoorav, kes meie korteri lähedal palmi otsas elab, ilmutab ennast üle paari päeva. Ühel hommikul oli tal üks sõber ka seal, meenutas natukene kährikut, aga oli väiksem ja üleni ühtlaselt tumepruun. Loomaaias on kindlasti olemas, aga praegu ei tea liiginime. Ning see väike pruunsaba tegi palmilehtede peal imelisi jalutuskäike ning nosis mõnuga taimetoitu.

Toas elavad meil sisalikud (lisaks igat masti putukatele). Tavaliselt on neid päevas näha 3-4 erinevat. Lisaks on üks neist poeginud ja see pisikene tegelane on eriti julge.

large_IMG_1051_exposure.jpg

Päikesekiire viimase aja suurim hirm ongi sisalikud. Kui sisalik on kõrgel seina peal, on ta „ohutu“, kuid põrandal või madalal seina peal neid jooksmas nähes see Päikesekiirele üldse ei meeldi. Pean tunnistama, et esimestel kuudel võpatasin ma ka ise, kui see pisikene armas olevus kuskilt välja hüppas. Praeguseks olen harjunud. Pimedal ajal võib neid ikka prügikastis õunakoori või muud head-paremat krõbistamas leida.

Kuskil nädalapäevad tagasi ühel õhtul tuli meile tuppa eriti aktiivne ja järjekindel sisalik, kes ei tahtnud enam üldse välja minna, vaid sibas mööda põrandat siia sinna. Päikesekiir kiljus ja sellest saadik see hirm tekkiski. Nii et sõnal „sisalik“ on praegu hämmastavad mõjud, siis Päikesekiir teab, et ei tasu näppida!

Viimasel ajal on Päikesekiire poolt omandatud järgmised sõnad:
• „hello“, „come“, „sit down“, „mother“, „milk“;
• „komm“, „kuum“ (ahjust võetud kuuma toidu kohta), „kingad“, „lasteaeda“, „tita“, „sisalik“;
• Neo, emme ja enda nimi.

large_IMG_0499.jpg

large_IMG_0494.jpg

large_IMG_0477.jpg

large_IMG_0483.jpg

Viimase paari nädala jooksul Päikesekiire poolt omandatud oskused:
• Lukkude avamine ja sulgemine. Mis tähedab ka emme käekoti populaarsuse olulist kasvu!
• Teleka iseseisev puldist sisse- ja väljalülitamine.
• Tulede kustutamine magamaminekul. Päikesekiir igaks juhuks muidugi kontrollib kümmekond korda, et kas tuli ikka töötab korralikult, kuid lõpuks ikkagi kustutab.
• Arvuti käivitamine ja trükkimine:“,,,,,,,“ (jutumärkides tekst on pisikeselt autorilt).
• Autoukse avamine võtmega. Auto käivitamine. Ning seda võib teha ainult rangelt tema! Kui ei saa, siis on pisarad kiired tulema!

large_IMG_0427.jpg

large_IMG_0946.jpg

Minu poolt viimasel nädalal omandatud kogemused:
• Plastiliini koju ostmisega kaasneb vajadus oluliselt tõsta koristamise sagedust.
• Värvipliiatsitega saab edukalt joonistada ka valgete linade peale ning neid saab ka vanni kaasa võtta.
• Hambaarsti juures tasub Tais käia, hinnad on 2-3x odavamad kui Eestis. Iseasi on ravi kvaliteet, kuid seda saab hinnata alles aasta-paari pärast.
• Joogaklubis ei tasu igasse trenni tükkida, eriti nendesse, mis kestavad tavapärase tunni asemel poolteist tundi ja sisaldavad sõna asthanga.

large_IMG_0826.jpg

large_IMG_0843.jpg

large_IMG_0833.jpg

Viimastel nädalatel olen üritanud veidi tempot maha võtta, kuid tegelikult on tegemist isegi rohkem olnud, kui varem. Meeldiv on aga vahelduseks tavapärasest rohkem ajurakke liigutada.

Ja nagu ma pealkirjas ütlesingi, tunnen, et elan nagu paradiisis. Järjest rohkem ja rohkem.

large_IMG_0511.jpg

Aastaid sarnaselt elada muidugi ei tahaks, aga vahelduseks on see väga vahva kogemus. Ajapikku hakkab isegi meie maitsemeel (ka Päikesekiirel) taipäraseks minema. Roheline mango, mille toiteväärtusest ma sügisel üldse aru ei saanud, on muutunud üheks mu lemmikuks, mõnus krõmps ja hapukasmagus. Kui miskit praegu peavalu põhjustab, on see oma tulevase kodumaise elu korraldamine. Mitte miski ei ole lihtne ega saa ka lihtne olema! Aga praegu on nautimise aeg!

Posted by PankuPanku 09:15 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

28.04.2010

Tita teine päev.

semi-overcast 37 °C

Tita ja tema emme olid kolinud perepalatisse. Tai mõistes VIP-palatisse. Haiglas juba teati, keda vaatama saabusin, seega polnud õige ukse leidmisega ka probleeme. Sest erinevalt rahvusvahelistest haiglatest on tavalises haiglas ingliskeelseid silte vaid väga-väga üksikuid.

VIP-palat oli päris normaalne – teleka, külmkapi, konditsioneeri, vannitoa ja kööginurk-lodžaga. Lisaks veel pisikene diivan, kus toetajal on võimalus end kerra keerata, sest põrandal hakkab peale mitut ööd ehk veidikene kõva tunduma?

large_IMG_0907.jpg

Näk oli juba hulka rõõmsama olemisega ning seletas, et ta oleks mulle juba peaaegu helistanud, et miks ma teda täna vaatama ei tule. Tita tudus kogu selle 10 minutit, mis ma seal olin.

large_IMG_0899.jpg

Posted by PankuPanku 10:48 Archived in Thailand Tagged living_abroad Comments (0)

(Entries 16 - 20 of 90) « Page 1 2 3 [4] 5 6 7 8 9 10 .. »